Töötamise registreerimine

Töötamise registreerimine

 

Alates 1. juulist 2014 jõustub maksukorralduse seaduse muudatus, millega luuakse töötamise register. Muudatuse kohaselt peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud oma töötajad Maksu- ja Tolliametis registreerima. Allpool selgitame lähemalt töötamise registri rakendamisega kaasnevaid muudatusi.

 

Mis on töötamise register?

Töötamise register on töötamisega seotud infot koondav register.
Töötamise registris sisalduvad andmed on edaspidi aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension, töötuskindlustushüvitis jne tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Registri rakendumisel jääb ära erinevate ametkondade dubleeriv tegevus andmete esitamisel, kogumisel ja töötlemisel, näiteks ei ole vaja enam töötajate andmeid haigekassale esitada.

 

Kes ja milleks töötamise registri andmeid kasutab?

Haigekassa – ravikindlustuse määramiseks;
Töötukassa – töötuna arvele võtmiseks, arveloleku lõpetamiseks, töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise määramiseks;
Sotsiaalkindlustusamet – töötamise fakti kontrollimiseks;
Politsei- ja Piirivalveamet – välismaalaste töötamise tingimuste järelevalveks;
Maksu- ja Tolliamet – maksukohustuse täitmise kontrollimiseks;
Töötaja saab kontrollida, kas tema töötamine on registreeritud ning kas temale tehtud väljamaksed on deklareeritud ning maksud tasutud

 

Kes registreerib töötamise?

Töötamise peavad registreerima kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud.
Tööd pakkuv isik (tööandja) on Eesti residendist või mitteresidendist juriidiline isik, Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe või nimetab tööd tegeva isiku ametikohale.

 

Kelle töötamine tuleb registreerida?

Töötamise registris tuleb registreerida kõigi füüsiliste isikute töötamised, kelle töötamisel tekib maksukohustus Eestis ja seda olenemata lepingu vormist.
Erandina tuleb töötamise registrisse kanda ka andmed äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures vabatahtlikkuse alusel (ehk ilma maksustatava töötasuta) töötavate isikute kohta.
Õppepraktika raames töötamist ei pea registreerima, v. a juhul, kui õpilasega sõlmitakse töö tegemiseks tasu eest töö- või võlaõiguslik leping.

Tööd tegev isik (töötaja) on füüsiline isik, kes teeb tööd töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, avalikus teenistuses või vabatahtlikkuse alusel tasu saamata.

 

Millised andmed tuleb registrisse kanda?

töötaja isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
töötaja isikukoodi puudumisel kuni viiepäevase töötamise korral sünniaeg;
tööandja registri- või isikukood ja nimi;
töötamise alustamise kuupäev;
töötamise liik;
töötamise peatumise algus- ja lõppkuupäev ning peatumise alus;
töötamise lõpetamise kuupäev ja alus.

Lisaandmetena kantakse registrisse ka ametinimetus ja töökoha aadress, kui tegemist on kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust omava isikuga, kes elab Eestis töötamist lubava tähtajalise elamisloa alusel, või kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust omava isikuga, kes viibib Eestis viisa või viisavabaduse alusel ja kellel on õigus lühiajaliselt Eestis töötada.

Töötamise algus on
– töölepingu ja vabatahtlikkuse alusel töötaja tööle asumine kuupäev
– võlaõigusliku lepingu korral lepingu jõustumise kuupäev
– avalikus teenistuses ametikohale asumise kuupäev
– enne 01.07.2014 jõustunud võlaõiguslike lepingute puhul 01.07.2014.

Töötamise peatumine on
– tööd tegeva isiku viibimine lapsehoolduspuhkusel
– aja- ja asendusteenistuses, või
– poolte kokkuleppel antaval tasustamata puhkusel.

 

Kuidas saab välismaalane töötamise registreerimiseks Eesti isikukoodi?

isikud, kes viibivad Eestis ajutiselt (nt töötavad Eestis, aga elavad Lätis) saavad isikukoodi taotleda lähimas maavalitsuses sinna isiklikult kohale minnes;
koos elukohateate esitamisega kohalikus omavalitsuses;
isikud, kellel puudub võimalus esitada isikukoodi taotlus Eestis (nt tulevad Eestisse tööle viisa alusel), on võimalus esitada taotlus välisriigis asuvas Eesti välisesinduses.

Millal tuleb andmed registrisse kanda?

Töötamise alustamine tuleb registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks, mis praktikas võibki tähendada vahetult enne töö alustamist.
Töötamise peatumise ja lõpetamise registreerimiseks on tööandjal aega kümme kalendripäeva alates töötamise peatumise või lõpetamise päevast.
Kuidas ja kus saab töötamise registreerida?

e-maksuametis/e-tollis kas käsitsi sisetades või failiga laadides.
Failiformaadi kirjeldus: Töötamise registreerimine failist
üle X-tee masin-masin liidesega, saates registrisse oma ettevõtte või asutuse personaliprogrammides sisalduvad töötamise andmed.
Andmete masinloetaval kujul esitamise kirjeldus: Masin-masin liidese kaudu töötamise registreerimine (uus versioon, 14.05.2014).

Lihtsustatud korras saab esmase registreeringu teha ka telefoni või SMSi teel. Kuna lihtsustatud registreering hõlmab vaid osa nõutavatest andmetest, tuleb registreeringut kindlasti 7 kalendripäeva jooksul täiendada ja registreerimine nö lõpuni viia.

Kas töötamise registris on võimalik andmeid parandada?

Eksimuste korral on tööandjal võimalik töötamise registrisse tehtud andmeid elektroonselt ise parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise kuupäevast alates. Kande tegemisest kolme kuu möödumisel saab andmeid parandada vaid Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroos.

 

Mis muutub töötamise registri rakendudes?

Haigekassa

töötamise registrisse viiakse ravikindlustuse andmekogust kehtivad töötamisega seotud kindlustusandmed üle 30.06.2014 seisuga;
haigekassasse edastatakse töötajate kindlustamiseks andmed töötamise registrist automaatselt, mistõttu ei ole haigekassale enam töötajate andmeid vaja esitada;
haigekassale liiguvad andmed 1 kord ööpäevas siis, kui kõik ravikindlustuse määramiseks vajalikud andmed on töötamise registrisse esitatud (nt lihtsustatud korras registreerimisel andmeid Haigekassale ei edastata, kuna osa vajalikke andmeid on puudu);
haigekassa praeguses tööandjatele mõeldud kindlustusandmete edastamise teenuses riigiportaalis ei ole tööandjatel enam võimalik kindlustusandmeid muuta alates 1.juulist. Seal säilib võimalus ravikindlustatute nimekirjade kontrollimiseks ja ülevaate saamiseks.

Töötukassa

tööandjail ei ole vaja enam töösuhte lõppemise korral töötajale väljastada tööandja tõendit ja töösuhte lõpetamise dokumente;
end töötuna arvele võttes ning töötushüvitisi taotledes väheneb vajadus esitada täiendavaid dokumente, kuna hüvitiste taotlemiseks ja määramiseks vajalikud andmed (töötamise aeg ja töösuhte lõpetamise põhjus) saab loodavast registrist.

Maksu- ja Tolliamet

töötaja saab kontrollida, kas tema töötamine on registreeritud ning kas temale tehtud väljamaksed on deklareeritud ning maksud tasutud.

 

Allikas Maksu- ja Tolliamet

Aadress

Pärnu mnt 139 C, Tallinn 11317

Telefon: +372 5373 4434

Meie meeskonnal on kokku üle 30 aasta praktilist kogemust raamatupidamises. Me teame, millised lahendused töötavad ja millised mitte.